Meie kirev elu!

See aasta oli meie suureks ülesandeks korraldada gümnaasiumi osale koolis jõulupidu. Meie kui väike ja omapärane klass korraldasime selle aasta jõulupeo väga eriliselt nii meie jaoks, kui ka kooli traditsioonide jaoks. Nimelt, korraldasime jõulupeo Anija mõisas ning ei andnud ühelegile klassile piinlevaid ülesandeid midagi mõelda välja ja esineda. Jõuluõhtu oli mõeldud nautimiseks ning veidike ka hea muusika kuulamiseks ja söömiseks mõnusas õhkkonnas. Suur erinevus oli ka see, et see kord me korjasime õpilastelt raha sissepääsu piletiteks. Meil oli vaja saada mõni summa Anija mõisa broneerimiseks ning otsida paar head sponsorit. Esinema kutsuti Valeria hea sõbranna Maarja koos tema bändiga. Õhtujuhiks oli Artur Kerb ning mõnusad loosid ja meeskonnamängud tegid selle õhtu meeldejäävaks.

Meie klassist osales tantsukavade showl Kevin koos oma sõpradega ning saavutasid ka eriauhinna. Oma tantsuga esinesid nad ka edaspidi koolitantsul.

Klassi aktiivsemad ja tublimad näitasid võimlemispäeval oma akrobaatikakavasid ning hüppasid üle kitse.

Tordivõistlus- iga klass pidi tegeme tordi teemal "Eesti iseseisvuspäev". Meie oma klassiga kahjuks ei leidnud aega, et kokku kõik saada ning üks klassiliige tegi kiirelt ühe ilusa ja eriti maitsva koogi valmis.

Õpetajate päeva see kord pidasime lasteaias. Paarides suunati meid Lepatriinu lasteaeda erinevatesse rühmadesse, kus olime lasteaia kasvatajatele abilisteks.

24.09, neljapäeval, korraldasid kõik kooli klassid kuhugile väljasõidu. Meie klass läks Tartu Ülikooli muuseumisse. Meil oli üks tore meesterahvas giidiks, kes rääkis igast eksponaadist ja ruumist väga huvitavalt. Meie väike ekskursioon mööda Vana-Liivimaa uhkemat ehitist kestis kaks ja pool tundi ning selle ajaga, me jõudsime käia mitmes ruumis ja mängida Eesti mängu :) Varem oli see hoone üks uhkemaid Vana-Liivimaa ehitisi - Tartu kahe torniga toomkirik. Kohe kui astusime sisse, nägime klaaspõrandat, kus all oli kellegi luustik hauakamber. Loomulikult jäi kõigile silma ka Tartu vanim tõstetool (lift), kuna see tuletas meelde samasugust  lifti, nagu oli Titanicu laeval. Räägiti ka vanadest esetest, mida kasutati ülikkoolis. Paljud asjad olid pärit 17.sajandist, ning see tegi selle asja veelgi huvitavamaks.  

Teisipäeval, peale viiendat tundi, me läksime oma klassiga ja õpetaja Juta Möldriga Tallinna kunstinäitusele. Kunstinäitus asus raekojas, kus me saime vaadelda meistrite šedöövreid 15.-17. sajandist.

Peale tunde hakkasid meil klassivahelised teatejooksud. Kahjuks mingit kõrget kohta me ei saavutanud, kuid naerda säime küllalt :)

Täna algas meie koolis spordinädal. Tänane päevaülesanne oli täpsuse ja viskamise peale.

13.märtsil (13 ja reede) läksime me klassiga Rootsi. Kell 18.00 väljus meie suur laev "Victoria" Tallinna D-terminalist. Koos meie klassiga käisid veel 4 poissi 12.klassist (Sten, Ats, Karel, Joonas) ja õpetajale oli seltsiks õpetaja Olga Jugolainen. Kajuteid oli meil kokku 4 ning kõik asusime 5 korrusel lähestikus. Laeval oli peaaegu alati terve klassiga koos. Õhtul, kui algas kontsert, läksime samuti kõik koos seda vaatama. Öö paiku, külastasime diskot. Järgmise päeva hommikul, käisime Rootsilauas söömas ning kui laev peatus Rootsi sadamas läksime kõik koos uurima Rootsi pealinna Stockholm. Kuninga lossini sõitsime metrooga, ning edasi juhatasid meid 12 klassi poisid, kes olid võtnud Rootsi kaardi kaasa. Tegime väikese tiiru kuningalossile ning jäime vaatama vahtkonna vahetust.    Kõige naljakam oli see, et kui tüdrukud, 12 klassi poisid ja õpetajad vaatasid suure uudishimuga vahtkonna vahetust, ss kolm poissi, kes olid noo ikka VÄGA vaimustuses sellest, va...

12.märts toimus meil koolis filmi "1944" vaatamine. Kuigi filmi vaatamine oli vabatahtlik, tuli terve klass ikka seda vaatama. Mängufilm "1944" käsitleb 1944. aasta sõjasündmusi Eestis. Tegevus hargneb Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole – Saksa armees ja Punaväes sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel.

Valeria: "Mulle meeldis, et mulle ei meeldinud midagi" Keitlin: "Ja mulle ei meeldinud, et mulle meeldis kõik"

23.veebruaril tähistati meie koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva. Meie klass võttis selles ka osa. Meie klassi ülesandeks oli kirjutada aktusele kõne. Ühel kirjanduse tunnil, iga õpilane üritas kirjutada oma Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul kõne. Hiljem õpetaja luges kõik need läbi ja tegi ühe ilusa kõne, kus oli nii tema mõtteid, kui ka meie nipsakaid lauseid. Kõne lugesid ette Keitlin ja Maksim, nii me terve klassiga valisime. Ja loomulikult kõne lugemine läks meil väikese tralliga ka :D Kõne lõpus, kui Maksim pidi lausuma lõpplause, unustas ta sõnade järjekorra ning väikese pausi järel hakkas parandama oma viga :) Loodame, et sellega jääb see kõne kõigile meelde, tuli väga vahva välja :D Me ei ole praegu koolitunnis, ei lahenda matemaatikaülesandeid, ei harjuta komakohta, ei avasta keemiatunnis ainete saladusi. Me oleme kogunenud siia saali Eesti Vabariigi aastapäeva aktusele. Nagu iga aasta sel ajal. Miks? Lihtne vastus oleks, et 97 aasta tagasi sai alguse meie riiklus. Esimest k...

15. veebruar käisime klassiga Draamateatris vaatamas etendust "Kõik on täis". Etendus rääkis mehest nimega Sam. Sam töötab lagunevas poolkeldrikorruse ruumis, kus miski ei viita ülakorrusel asuvale trendikale luksusrestoranile. Ometi on just Sam see, kes kitsas ubrikus oma kümne telefoniga laua taga istudes reserveerib laudu suurlinna koorekihile. Muide, restoran on tõeline moekoht, see on kaks kuud ette reserveeritud! Aga alati leidub ju inimesi, kelle arvates NEMAD peaksid laua saama kohe. Väljapressimine, valed, meelitused, ähvardused, solvangud – kõike seda kuuleb ta ühe oma tavalise hullumeelse tööpäeva jooksul. Mitte ainult klientidelt, sest oma osa lisavad egomaniakist peakokk ja stressis kelnerid-administraatorid. “Kas te saaksite, palun, oodata...” Ja just siis, kui Samil on ootele pandud viis kõnet, igaühest puhkemas skandaal, helistab Sami isa, lihtsalt et pojaga rääkida, öelda, et igatseb teda jõuludeks koju... Üks näitleja mängib 40 erinevat osa, n...

13.veebruaril peeti meie kooli peamajas sõbrapäev. Hommikul toimus südame teise poole otsimine ning viienda tunni ajal sõbrapäeva mängud. Meie klassist osales kaks poissi: Arnold ja Aleksander. Kuigi nemad ei leidnud oma südame teist poolt, aga neid paluti osaleda kuna kahel väiksel tüdrukul ei tulnud paariline kohale. Toimus viis erinevat mängu ning iga mäng tekitas publikul naeratuse näole :)